Üllar Jörberg on võitnud laialdase populaarsuse kantrimuusika viljelejana eelkõige maarahva hulgas. Ta on tegutsenud koos mitmete ansamblitega Tartus, esinenud korduvalt raadios ja televisioonis.

iPatsient ja mis siis .. 

Tänapäeva euroopalikul ühiskonnal on palju vigu ja üks noist on otsatu bürokraatia. Terve mõistusega pole juba ammu suurt mõhkugi peale hakata. Kui mõned talved tagasi unistas Vesse jõe äärses muldonnis “kõigist mugavustest”, siis 21. sajandi informatsioonist ja mugavustest paks Paul on Vesse peale kade. Tahan öelda, et inimesed on oma süsteemidega lolliks läinud. Kui järele mõtlema hakata, siis oleme enda ümber sellise absurdse kanajalgedel monstrumi kokku konstrueerinud, et järele mõtlemisest hakkab rindkeres pistma. Totruse otsasid illustreerivaid kurbnaljakaid näiteid jõuab meedia kaudu meieni viimasel ajal igast august, päeval ja öösel. Oleks maakera direktor, jätaks masinavärgi hetkeks seisma ja paluks paariks päevaks vaikust järelemõtlemiseks. Kes too jõuab  seda igavest siblimist ja vuhisemist kaine peaga taluda? Pakun, et härradele ufodele paistab inimmass kosmosest  justkui näljane siga sitases sulus.  Eks ta ole…

… inimene mõtleb, jumal naerab.

Siiski-siiski, asjad võivad hakata hargnema. Jää võib hakata sulama. Võibolla ei peagi enam kõigile arstitädidele (ja -onudele) korda mööda rääkima, et täpselt ei mäleta, kas kolme aastaselt tehti mingisugune süst või mitte. Tevitan siinkohal kõiki vasem-jalg-ees-ellu-kukkunud medtöötajaid, kellega mul au ja kuulsus kohtuda olnud. Samas tervitan toda aega, mil saame – parema tuleviku terviseks - üksteise närvirakke säästa ja üksteisega mitte kokku puutuda.

Veidi tõsisemast vinklist lähtudes - selle asjanduse elluviimseks oli/on täpselt viimane aeg. On mõni haigekassa ametnik püüdnud rehkendada mitu krooni riik sellega aastas kaotab, et arst ja patsient üksteisest aru ei saa? Ei, ma ei räägi siin keelelisest barjäärist. Isiklikele kogemustele toetudes ütlen, et iga kolmas arstivisiit kulub sissejuhatusele ja iga teine on kolmandale suunamine. Igasugusest registreerimisest, informatsioonivahetusest pole mõtet rääkidagi. Tohuvabohu. Loodan siiralt, et iPatsient on esimene pisike samm medteenuste edenemise kiirteel. Samas hoiatan ette, et arstid on ikkagi inimesed ja igasugused muutused tekitavad pingeid. Põhimine, et lugupeetavad doktorid saaksid oma liistude, st ligimese ravimise, juurde tagasi pöörduda. Nagu üks tark on öelnud, süsteem peab teenima inimest, mitte inimene süsteemi. 

Huvitavt infot huvitatuile siit

Sovhoos ja kolhoos ei ole üks ja seesama!

* Kolhoos tuleneb vene keelsest sõnast: колхоз, mis on omakorda lühend sõnadest коллективное хозяйство, see tähendab ’ühismajand’.  

Ühesõnaga, see oli selline firma, mille rahvas ise tegi. Ükspäev tuli Vasja Moskvast kirsad jalas Eestimaale ja pakkus välja idee, mis tegelikult ei olnudki päris tema idee. Kuna eesti rahvas on laulurahvas, siis otsustasti kutsuda kokku koosolek. Koosolekust võtsid osa kõik eestlased (sh vanurid ja imikud), kes kõik kiitsid ükshaaval idee heaks. Juba järgmised päeval toodi kogu oma maine vara kesktänavale kokku, joodi palju viina ning parim valiti direktoriks.  

* Sovhoos seevastu tuleneb  vene keelsest sõnast: совхоз, mis on omakorda lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand.

Sovhoosi tekkelugu on mõnevõrra keerulisem, sest sovhoosi mõtles välja üks teine mees, kel olid pikad küüned, mis hoidsid keha poole kongus. Mingit asutamispidu ei toimunud, selle asemel alustati tööga. Palk oli kehv, kuid tublimad said auhinnaks aiamaa või vimpli. 

ps! sarnasuseks võib lugeda, et personaalkompuutreid oli tollal vähevõitu, mistõttu neid eriti ei kasutatud.

Täpsemalt võib lugeda Vikipeediast:  sovhoosi ja kolhoosi võrdlus

Täna võisin “KalevSpordi” abiga oma teadmiste keldris kopitavat kollektsiooni täiendada paari huvitava tähelepanekuga: 

“ida-euroopa allehop”  - kui noor valge mees söödab vanale mehele palli ja viimane selle lennu pealt – näiliselt õhku tõusmata – korvi saadab.

“silindriprintsiip” -  mudel, kus mängijat kujutatutakse silindrina. Keeruline, täielikuks mõistmiseks nõuab minimaalselt kõrgharidust

Ühtlasi kasutan juhust ja tervitan ennast kõigi poolt!

… ei tea, kas eksisteerib võimalus, et temast võib järgmine elu mingisugune alamat liiki bioloogiline olend saada? Näitek sitasitikas või amööb?

Kella kolme ajal öösel hakkab veidi uduseks kiskuma. Uni tikub peale. Aga kus sa saad, kui küberrindel on kiired ajad. Viimased tõmblused ja esitlus on sama hästi kui valmis: Vaata sisse kui julged!

Seal, kus mõistuses puudu jäi kasutasin huumorit. Huumor on aga peen kunst mida ma hästi ei valda. Palju tähtsat informatsiooni on peidetud ridade vahele ja slaidide tagakülgedele. Teema valik õnnestus hästi, selle eest suured tänud rühmaülem Margusele. Võttes arvesse asjaolu, et ohverdasin selle asjanduse tõttu Java, tahan saada palju punkte!

Lisaks salidiesitlusele on olemas kusagil netiavarustes ka asjakohane referaat, aga kuna ma pole päris kindel, mis seisuse too keskond seal täpselt on, siis ei kiirusta ka viitama. Tegemist on muide, nagu nutikamad aimata võivad, grupitööga. Tahtmine oli olemas, kukkus välja nagu alati. Õigemini välja kukkumisel polnud lõppeks väga vigagi, aga protsess oli küll midagi kolmekesi ühemehe saega kadaka saagimise sarnast.  

Homme hommikul ma tööle ei lähe, sest Roomster on värskelt pesust tulnud ja homseks lubas lörtsist ilma. Teine põhjus on see, et Tallinn on kaugel, aga kuidagi on vaja sinna saada.  

Autor R.Urb. Kasutatud ITK kursuse “IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid” ettekande esitluses.

Kuna ilmad lähevad aina külmemaks, jääb ehitumasinatel tööd järjest vähemaks. Järelikult jääb rohkem aega hobidega tegelemiseks. Tere tulemast Isemajandavasse K.Kooli-nimelisse Sovhoosi! Hurraa!

Kuna sügise hakul visati mind (õppeaja lõppemise tõttu) Tartu Ülikoolist välja ja loodus (sh mina) tühja kohta ei salli, siis otsustasin oma akadeemilst heitlus jätkata mujal. Lühikese arupidamise järel osutus väljavalituks ITK ehk Infotehnoloogia Kolledž. Otsuse tegemise tagamaadest on veel vara rääkida … võib olla mõne aja pärast, siis kui juba hilja on.  

Ahjaa, kuna mu käed ja jalad on ALTMAN’is ( www.altman.ee)  esmaspäevast reedeni kella kaheksast viieni ehitusmasinate rentimisega tööd täis, siis õpinguvormiks tuli valida kaugõpe, mis kujutab endast teadupärast umbes täpselt midagi sellist nagu visiitabielu või kirimale (assotseerub miskipärast shemale’iga ?!).

Esimesel kohtumisel - ajaliselt kohe pärast tutvustusvooru -  soovitati meil soojenduseks iga päev vähemalt neli tundi arvuti taga istuda. Isegi siis, kui seal parasjagu mitte midagi tarka teha ei ole ja koguni siis, kui internetiühendus puudub või kõvaketas ei tööta. Sobiliku objekti puudumisel soovitati kasutada saadavalolevaid analooge nagu taskukalkulaator, mobiiltelefon või elektroonile külmkapp. Olen seda imperatiivi hoolsasti järginud ja mul läheb täitsa hästi.

Blogimist otsustasin alustada pärast seda, kui kursuse “IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid” õppejõud lubas edulise blogipidamise eest kuni 10 punkti (neto st puhtalt kätte). ”Ei noh, kes teab, millal – ja kas üldse! – selline võimalus jälle tuleb!” mõtlesin ja nii ta läks. Tõsi, blogi pidi otsapidi haakuma kursuse teemaga, mis tähendab, et tuleb ennast kokku võtta. Samas on oluline säilitada rahu. Pealegi, mulle tundub, et kõik mida ma siin ruumis ütlen või teen on üht- või teispidi IT sotsiaalsete, eetliseste ja natuke vähem professionaalset aspektidega seotud. Kahtlejad vaikigu! 

Muuhulgas kavatsen siia isiklikuks tarbimiseks üles riputada avalikud spikrid erinevate arvestuste tegemiseks. Samuti kavatsen seda keskkonda pruukida nii päeviku kui ka sodivihikuna – sest pastakad ja ruudulised rohelised vihikud pole enam moes.  Kui aega üle jääb kirjutan törtsu endaks saamisest ja õige pisut sellest, mis maailmas peaks teistmoodi olema.  Sissekandeid ma süstematiseerida ei viitsi ning väljaöeldu tõsikindluse eest vastutust ei võta.

Kohtumiseni kohtade vahel*

*koht kohtade vahel – M.T. Britz ‘i väljend küberruumi kohta