Lugesin üht artiklit, mille on kirjatunud Luciano Floridi ja mille nimeks on Artificial Intelligence’s New Frontier: Artificial Companions and the Fourth Revolution. Floridi räägib, et kui Copernicus aitas meil mõista, et me, koos oma maailmaga, ei olegi universumi naba, Darwin, et me kuulume rõõmsasti ühte patta teiste loomsete elajatega (ninanips Descartesile ja tõsisusksetele) ning Freud, et me oleme üsna kaugel enesemõistmisest, siis neljas revolutsioon on Turingi abiga ütlemas, et oleme vaid üks inforatsiooniline organism paljude teiste sarnaste (agentide) hulgas – inforgid infosfääris.
Teretulemast rösterite maailma!
Tegelikult rääkis Floridi selles kirjatükikes revolutsioonist vähe, rohkem rääkis ta meie uute sõpradest nimega artifical companion, keda minu arutlev aparatuur käskis kiuslikult tehiskaaslasteks kutsuda. Jutt oli igaljuhul huvitav ja tekitas suure kuhja vastapandamatuid mõtteid, mis ilmtingimata ei tulenenud otseselt antud artiklist, vaid kuidagipidi selle kaudu, läbi või mõjul (tahan öelda, et objektiisvses mõttes jõudis artikkel omadega hoopis mujale, võrreldes sellega, kuhu jõudsin või mida järeldasin mina).
Just-just, rösterite!
Meie uued sõbrad (rösterite nutikamad velled) hakkavad tasapisi muutuma konkurentideks koertele ja kassidele ja teistele toredatele pudulojustele, kes inimühiskonda truult (kassid, tõsi küll, pisut vähem truult) aastasadu saatnud. Elusolendite hoolduskulud on kõrgevõitu ning tagatipuks kipuvad nad (enamasti) lõpuks (tavaliselt kõige ebasobimal hetkle) ära surema ja meid maha jätma. Tehiskaaslased surevad samuti (enamasti), ent nende ülalpidamine on odavam ja mis peamine, oluliselt mugavam. Tehisõbra võib südamerahuga väljalülitada ja kui päriselt villand saab, siis vastu seina puruks visata, ilma et tehisõprade sõbrad meie peale kaebaks ja õiglased kohtunikud meid vangi mõistaksid.
Eeliseid on veel!
Mõelda vaid, kui lapsele kingitaks sündides väike kaela torgatav vidin, mis salvestab kogu tema järgneva väljapaistva elu. Koduloom on küll tubli ja truu, aga reeglina salvestab üsna vähe ja sedagi katkendlikult ja vastavalt oma suvale (võtame või papagoi). Peale selle on salvestatud info raskesti loetav (puudub mkõistlik input/output liides) ning absoluutselt ilma säilimise garantiita (lastelastele ei ole tuhkagi pärandada). Aga ikkagi, mis siis juhtuks, kui kogu elatud elu (vähemasti see osa, mis välja paistab) on igal ajahetkel varnast võtta?
Paar päeva hiljem komistasin MyNosql ‘i infoväravat pealt kuulates ühe huvitava videosalvestuse otsa, kus keegi Deb Roy rääkis oma töögrupi eksperimendist ja selle esialgsetest tulemusest:
Mõtteeksperimendist on saanud justkui reaalsus.
Peale seda kaotasin ma mõneks ajaks täiesti suunataju ja ekslesin veebis nagu näljane rott prügimäel.
Vannevar Bush ja Memex, Memex – 60 aastat hiljem, Gordon Bell ja MyLifeBits või YourLifeUploaded, Steve Mann ja lifelog + on vaid mõned killud, mis teele ette jäid.
Ausõna, kõik see läheb kokku mu ITK lõputööga, sest me räägime andmetest, nende kogumisest, salvestamisest ja käitlemisest. Või nagu üks ülaltoodud videoreportaaži kommentaator (nimega: bruno aziza) ütleb:
1) don’t be afraid to collect data (big data is here – collect before you know what you need to measure)
2) work hard to connect and correlate (value doesn’t come from staight data but your ability to connect the dots).
3) once causality and correlation are understood – start predicting!
Ma olen nõus ja ma olen üsna kindel, et sellist liiki ladestamisega ei saa hakkama ükski RMDBS süsteem, sel lihtsal põhjusel, et see pole selliseks otstarbeks (kadudeta mahasalvestamiseks) mõeldud.
Sellest hoolimata, pea huugab ja (lõpu)töö ei edene.
Kuigi jäin kavandi tarnimisega mõned tunnid hiljaks (kuna arvasin, et ei pea seda teistkordselt tegema), arvan et käesolev vorm on oluliselt parem, kui seda oli sügisene. Seesinane sunnib pisut rohkem tegema ja rohkem mõtlema, mis pikas perspektiivsi on kahtlemata vesi tulevaste diplomantide veskile.
Mitterelatsiooniliste hajusandmebaaside rakendamise mustrid
Application Patterns of Non-relational Distributed Databases
Seoses veeb 2.0 ajastu tormilise arengu ja uute nõuetega infosüsteemile nagu näiteks kõrgkäideldavus, töökindlus ja -kiirus, horisontaalne skaleeritavus, lihtne hooldatavus ja andmebaasiskeemi sagedane muutmisvajadus on traditsionaalsed relatsioonilised andmebaasisüsteemid muutunud sageli pudelikaelaks. Viimastel aastatel on jõuliselt esilekerkinud alternatiivne liikumine, mis läbi vastandumise traditsioonilisele relatsioonilistele andmebaasidele (RDBMS) on kuulsust kogumas NoSQL (“not only SQL”) nime all. Selle (ambivalentsusest pakatava) nimetaja taga peitub terve plejaad alternatiivseid andmebaasi süsteeme (õigem oleks öelda andmesäilitamise viise või tehnoloogiaid), mille üheks koondambitsiooniks võiks olla sobiva andmehalduse ja -säilitamise lahenduse pakkumine süsteemi vajadusest lähtuvalt (nn “polyglot persisence” printsiip), mitte vastupidi nagu domineeriva relatsioonilise mudeli puhul sageli kombeks. On teostatud üsna vähe uuringuid selle kohta, millised on need tingimused ja kriteeriumid (sh funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded), mis uut tüüpi (eelkõige mitterelatsiooniliste ja hajusate) andmebaasisüsteemide valiku määravad. Esmalt on tarvis leida vastus küsimustele, mis (kui üldse?) on NoSQL tüüpi süsteemide eelised ca 30 aastat IT turgu domineerinud relatsiooniliste (SQL tüüpi) süsteemide ees – see küsimus ei ole täna kaugeltki selge ja on põhjustanud (ja põhjustab siiani) IT kuluaarides vastakaid arvamusi. Teiseks tuleb luua selgepiiriline arusaam NoSQL tüüpi (mitterelatsiooniliste hajusandmebaaside) süsteemide metodoloogiast, klassifitseeringutest, tehnoloogilistest võimekustest ja piirangutest ning selle kõige vastavustest või mittevastavustest reaalsetele IT süsteemi vajadustele.
Peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, analüüsida (luua hindamiskriteeriumid) ning hinnata mitterelatsiooniliste hajusandmebaaside rakendamise mustreid aktuaalsete nosql-tüüpi andmebaasisüsteemide näitel. Teisisõnu, lõputöö vastab küsimusele, millised on need kriteeriumid – kui selliseid üldse on võimalik tuvastada - ärirakendustele ja infosüsteemidele, mille puhul on mõistlik mitterelatsiooniliste hajusandmebaasi rakendamine.
Töö alameesmärgiks on näidata, et andmebaasisüsteemide maailm on oluliselt laiem, kui see, mis klassikalisse õppekava nomenklatuuri mahub ning koos sellega pakkuda välja teesid, mis vastaks küsimustele, kuidas on selline olukord (hoolimata alternatiivide olemasolust) aastate jooksul tekkinud ning mis põhjustel see täna enam (nii domineeriv) ei ole.
Oma tööga loodan pakkuda huvilistele (sh praktiseerivatel infotehnoloogidele) selged põhjendused (miks alternatiivsete andmebaasisüsteemide peale tuleb mõelda ) ning juhised (milliseid kriteeriumeid ning piiranguid tuleb silmas pidada) IT rakendusele nõuetepõhise andmesäilitussüsteemi valikuks. Teema uudsust näitab selgest fakt, et antud tehnoloogiate kasutamine Eestis ei ole kuigi levinud ning temaatiline kirjandus ning eestikeelne oskussõnastik on praktiliselt olematu (katsun siinkohal oma tagasihoidliku panuse anda)
Analüüsi uurimisobjektiks on nosql-tüüpi (ingl.k.: not only sql ehk mitte ainult sql) mitterelatsioonilised hajusandmebaasi süsteemid (näiteks: Cassandra, Hbase, project Voldemort, Hypertable, BigTable, Dynamo jms), mis on pälvinud viimasel ajal üha enam globaalsete IT-ettevõtete (Googel, Amazon, Twitter, LinkedIn, Facebook jne) tähelepanu.
Oluliseks lähteandmete (toodete, tehnoloogiate) valiku kriteeriumiks on informatsiooni olemasolu (projekti kodulehel), valmidusaste ning tehnoloogiate reaalne kasutatavus.
Lõputöö skoop on suunatud piisava hulga (printsiibil pigem rohkem kui vähem) süsteemide ja nende tehnoloogiliste aluste ning rakendusomaduste väljaselgitamisele, analüüsile ning hindamiskriteeriumite loomisele, seega ei ole eesmärgiks konkreetsetest rakendusest ärarippuvad implementeeringud. Vastasel juhul oleks saanud võtta vaatluse alla vaid kaks-kolm tehnoloogiat/toodet, mis on ebapiisav efektiivsete kasutusmustrite väljaselgitamiseks.
Kuna NoSQL-i liikumine on tänaseks kujunenud vähem või rohkemal määral poliitikaks (peale selle on siin tuvastavad selged sotsiaalsed ja ka psühholoogilised aspektid), siis on selge, et lähtun teatud paradigmaatilistest alustest, kus on väga oluline roll vastandumisel nn traditsioonilisele koolkonnale (RDBMS maailm). Selgesti ei anna see liikumine välja thomaskuhnlikku revolutsiooni mõõdet ja kindlasti ei kaasne sellega (ega taotletagi) paradigmade vahetust, eesmärk on pigem tähelepanu juhtimine andmesäilitamise probleemidele ja võimalustele tervikuna. Näitan, et eksisteerivad selged teoreetilised alused (sh CAP teoreem, ACID v. BASE mudel) ning tehnoloogiline ja äriline vajadus, mis kinnitavad mitterelatsiooniliste hajusandmebaaside (siin tähenduses NoSQL) vajalikkust. Sünteesi (rakendusliku) osa keskmeks on analüüs ja selle alusel hindamismaatriksi koostamine.
Teoreetilise osas selgitan välja (allikmaterjali põhjal) levinumad mitterelatsiooniliste hajusandmebaaside tüpoloogiad, tehnoloogilis-teoreetilised alused ja rakendspetsiifikad (sh mitmed mittefunktsionaalsed ja mittetehnoloogilised aspektid).
Muuhulgas annan ülevaate mitterelatsiooniliste hajusandmebaaside kujunemisest infosüsteemide nõuete evolutsiooni aspektis lähtuvalt st veeb 2.0 jõulise esiletõusuga seotud muudatustest.
15. aprill
Ühelt poolt selgitan välja andmebaasisüsteemide rakendamisega seotud reaalsed nõuded ning vajadused ning koostan vastavalt efektiivse rakendussmaatriksi. Kasutan kõiki eelpoolnimetatud eeldusi ja piiranguid (sh metodoloogilised piiranud ja analüüsi osa).
Teiselt poolt koostan vastavalt mitterelatsioonilise hajusandmebaaside (NoSQL tüüpi) tüpoloogiale valimi olemasolevatest tehnoloogiatest (analüütilisest osast lähtuvalt) ning toon välja süsteemide peamised tugevused ja nõrkused (piirangud) vastavalt rakendusmaatriksile. Kasutan kõiki eelpoolnimetatud eeldusi ja piiranguid (sh metodoloogilised piiranud ja analüüsi osa)
Teostan vajaduste (rakendustevõimaluste) ja vahendite (NoSQL tehnoloogiate) sidumise elik tuvastan efektiivsed kasutusmustrid.
Annan hinnangu tulemustele, sõnastan järeldused.
1. mai
5. mai
Väidetavalt esimene raamat maailmas, mis on pühendatud teemale nimega “nosql”.
NB! ettevaatsust, raamat on saksakeelne, mul isiklikult on selle üle muidugi hea meel, aga laiemat üldsust võib see fakt pisut häirida. Füüsilisel kujul jõudis raamat minuni detsembris 2011 (tänud veelkord õele tähelepanelikkuse eest).
Selle üks auotoritest on tarkvarethnika ja andmebaaside professor Stefan Edlich, kes on ühtlasi http://www.nosql-database.org/ veebilehe ellukutsuja ja peatoimetaja, mille peamiseks eesmärgiks on:
“While this website reflects my personal attempt to gather material for a university master lecture in databases, I hope to attract all people who are interested (and not only geeks). To my personal opinion the NoSQL technology is extremely important and powerful in a specific area so that the main target shout be indeed people from the industry or any people trying to evaluate the *complete* database space.” (viide)
Edlich, kes hetkel töötab põhikohaga Beuthi nimelises tehnikaülikoolis Berliinis, on minu ponnistustel kindlasti märkimisväärne koht, seda nii eelpoolnimetatud raamatu autorina, adekvaatse info süstematiseerijana, kui ka mitterelatsioonilise andmebaasimaailma aktiivse eeskõnelejana. Tema poolt sõelutud lingid (väidetavalt kõik kontseptuaalsed tööd) leiab veebiarhiivist.
Veebilehed, mis olen teemaga kursis olemiseks RSS-i krabanud:
Lisaks on minu eest suur töö ara tehtud ja koondatud (ja sorteeritud) suur hulk NoSQL-i puutuvaid artikleid “A NoSQL Summer“ ülemaailmalise lugemisklubi raames, ürituse kohta nende kodulehelt:
“A NOSQL Summer is a network of local reading groups, that will decipher & discuss NOSQL-related articles, from late June to early September 2010. Each group sets its own meeting pace (usually once a week or once every two weeks) and select which papers are up for discussion.”
On märkimisväärne, et IT-hunti (või oli see tiiger) Eestit ürituste toimumiskoha nimekirjast ei leia (hetkel on seal 38 linna). Grupeeritud kujul leiab viiadtud artiklid näiteks siit.
Minu üks eesmärke (mitte kõige ebaolulisem), on püüda anda NoSQL liikumise kohta eestikeelne ülevaade, seejuures püüdes mitte kõrvale kalduda töö peamisest eesmärgist elik väljaselgitada peamised praktiliste vajaduste mustrid mitterelatsioonilised AB süsteemidel kasutuselevõtuks.
Sissekande lõpetuseks üks tore visuaalne teejuht CAP teoreemi (NoSQL-i üks teoreetiline tala) manu:
Autoriks Nathal Hurst, avaldamise asupaik tema blogi, kuhu on muide koondunud üsna asjalik arutelu.
Ja päris lõpetuseks mõned viited konkreetsetele allikatele (võib kattuda ülalnimetatutega), mida on enam-vähem kindel plaan kasutada:
Tähtajad:
Allikas: http://enos.itcollege.ee/~lepikult/diplomitoo/
Kasutan antud blogisfääri peamiselt kahel põhjusel:
Üllar Jörberg on võitnud laialdase populaarsuse kantrimuusika viljelejana eelkõige maarahva hulgas. Ta on tegutsenud koos mitmete ansamblitega Tartus, esinenud korduvalt raadios ja televisioonis.
iPatsient ja mis siis ..
Tänapäeva euroopalikul ühiskonnal on palju vigu ja üks noist on otsatu bürokraatia. Terve mõistusega pole juba ammu suurt mõhkugi peale hakata. Kui mõned talved tagasi unistas Vesse jõe äärses muldonnis “kõigist mugavustest”, siis 21. sajandi informatsioonist ja mugavustest paks Paul on Vesse peale kade. Tahan öelda, et inimesed on oma süsteemidega lolliks läinud. Kui järele mõtlema hakata, siis oleme enda ümber sellise absurdse kanajalgedel monstrumi kokku konstrueerinud, et järele mõtlemisest hakkab rindkeres pistma. Totruse otsasid illustreerivaid kurbnaljakaid näiteid jõuab meedia kaudu meieni viimasel ajal igast august, päeval ja öösel. Oleks maakera direktor, jätaks masinavärgi hetkeks seisma ja paluks paariks päevaks vaikust järelemõtlemiseks. Kes too jõuab seda igavest siblimist ja vuhisemist kaine peaga taluda? Pakun, et härradele ufodele paistab inimmass kosmosest justkui näljane siga sitases sulus. Eks ta ole…
… inimene mõtleb, jumal naerab.
Siiski-siiski, asjad võivad hakata hargnema. Jää võib hakata sulama. Võibolla ei peagi enam kõigile arstitädidele (ja -onudele) korda mööda rääkima, et täpselt ei mäleta, kas kolme aastaselt tehti mingisugune süst või mitte. Tevitan siinkohal kõiki vasem-jalg-ees-ellu-kukkunud medtöötajaid, kellega mul au ja kuulsus kohtuda olnud. Samas tervitan toda aega, mil saame – parema tuleviku terviseks - üksteise närvirakke säästa ja üksteisega mitte kokku puutuda.
Veidi tõsisemast vinklist lähtudes - selle asjanduse elluviimseks oli/on täpselt viimane aeg. On mõni haigekassa ametnik püüdnud rehkendada mitu krooni riik sellega aastas kaotab, et arst ja patsient üksteisest aru ei saa? Ei, ma ei räägi siin keelelisest barjäärist. Isiklikele kogemustele toetudes ütlen, et iga kolmas arstivisiit kulub sissejuhatusele ja iga teine on kolmandale suunamine. Igasugusest registreerimisest, informatsioonivahetusest pole mõtet rääkidagi. Tohuvabohu. Loodan siiralt, et iPatsient on esimene pisike samm medteenuste edenemise kiirteel. Samas hoiatan ette, et arstid on ikkagi inimesed ja igasugused muutused tekitavad pingeid. Põhimine, et lugupeetavad doktorid saaksid oma liistude, st ligimese ravimise, juurde tagasi pöörduda. Nagu üks tark on öelnud, süsteem peab teenima inimest, mitte inimene süsteemi.
Huvitavt infot huvitatuile siit
Sovhoos ja kolhoos ei ole üks ja seesama!
* Kolhoos tuleneb vene keelsest sõnast: колхоз, mis on omakorda lühend sõnadest коллективное хозяйство, see tähendab ’ühismajand’.
Ühesõnaga, see oli selline firma, mille rahvas ise tegi. Ükspäev tuli Vasja Moskvast kirsad jalas Eestimaale ja pakkus välja idee, mis tegelikult ei olnudki päris tema idee. Kuna eesti rahvas on laulurahvas, siis otsustasti kutsuda kokku koosolek. Koosolekust võtsid osa kõik eestlased (sh vanurid ja imikud), kes kõik kiitsid ükshaaval idee heaks. Juba järgmised päeval toodi kogu oma maine vara kesktänavale kokku, joodi palju viina ning parim valiti direktoriks.
* Sovhoos seevastu tuleneb vene keelsest sõnast: совхоз, mis on omakorda lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand.
Sovhoosi tekkelugu on mõnevõrra keerulisem, sest sovhoosi mõtles välja üks teine mees, kel olid pikad küüned, mis hoidsid keha poole kongus. Mingit asutamispidu ei toimunud, selle asemel alustati tööga. Palk oli kehv, kuid tublimad said auhinnaks aiamaa või vimpli.
ps! sarnasuseks võib lugeda, et personaalkompuutreid oli tollal vähevõitu, mistõttu neid eriti ei kasutatud.
Täpsemalt võib lugeda Vikipeediast: sovhoosi ja kolhoosi võrdlus
Täna võisin “KalevSpordi” abiga oma teadmiste keldris kopitavat kollektsiooni täiendada paari huvitava tähelepanekuga:
“ida-euroopa allehop” - kui noor valge mees söödab vanale mehele palli ja viimane selle lennu pealt – näiliselt õhku tõusmata – korvi saadab.
“silindriprintsiip” - mudel, kus mängijat kujutatutakse silindrina. Keeruline, täielikuks mõistmiseks nõuab minimaalselt kõrgharidust
Ühtlasi kasutan juhust ja tervitan ennast kõigi poolt!
